Tuesday, May 3, 2011

Ilmataat on pahur vanamees

Täna jäin joostes jälle vihma kätte (juba teist korda). Riided said märjaks ja külm hakkas. Siis tulid küll sellised mõtted pähe: "Mida ma teen? On mul seda vaja?"
Tuleb vist parem varustus muretseda, eks seda vihma tuleb suve jooksul veel.

3 comments:

  1. Ma jooksin märtsis lörtsiga, jalad täitsa märjad, aga kohe hakkas soe, sest keha tootis soojust.
    Ise alustasin ka sellel aastal jooksmist ja minu soovitus on, et tuleb joosta ikka hästi-hästi aeglaselt. Mis siis, et totter võib tunduda, aga see on algajale vajalik. Ja nii kui tunned, et hingata raskem, kõnni. Mina isikikult sain ruttu niimoodi keha kuulates ruttu selgeks omale sobiva tempo, pulsikella mul pole. Lõpetades pole üldse väsinud ja nauding on suurem! ma muidugi suusatasin ka mõnda aega talvel..

    ReplyDelete
  2. Alguses ehk küll, aga arenguks on vaja ka end "meeldivuse" piiridest väljapoole suruda. Mitte iga kord, aga veidikese aja takka tuleb seda proovida ikka.

    ReplyDelete
  3. Nii alguses pole mingit tarvdust end kohe pushima hakata ja pulss laes joosta. Vastupidavus, kestvus võiks olla eismene eesmärk, siis kiirus ja sis võib rääkida piiride ületamisest. Kahtlemata tuleb seda teha, aga mitte liiga vara.

    ReplyDelete