Nüüdseks on intervalljooksud läbi, sest nagu treener ütleb, ega enne pühapäeva enam midagi juurde ei treeni. See, mis on, see on.
Pulsikellast on tõesti palju abi olnud, sest kogu treenimine on üles ehitatud pulsi sagedusele ja distantsile. Tõenäoliselt oleksin ilma selle targa väikese vidinata ka üle treeninud ja piitsutanud ennast viimase piirini, sest natuke ju jõuab ikka veel. Ja pärast oleks olnud raske sellest kurnatusest väjla tulla.
Päris korralik närv on sees, et kas ma ikka suudan. Äkki ma ei jõuagi finišisse? Aga nii ei tohi vist mõelda.
No comments:
Post a Comment