Teooria, et kui alguses tuleb ennast jooksma sundida, siis hiljem hakkab see lihtsalt meeldima, peab ilmselt paika. Mingist hetkest pole see enam piinav kohustus, vaid täitsa tore tegevus. Ma võin öelda, et mulle isegi juba meeldib joosta.
Täisti häiriv oli, kui orkaan Katia sekkus aktiivselt minu trenniellu. Ta saatis paduvihma just sel hetkel, kui ma uksest välja astusin, et jooksma minna. Keerasin tagasi (tõeline sportlane muidugi nii ei teeks), aga kahju oli küll, et joosta ei saanud. Järgmisel päeval kibelesin juba varakult.
No comments:
Post a Comment