Sunday, October 2, 2011

Aina jookseks

Ilmad on jooksmiseks lihtsalt jumalikud. Ja üldse kogu loodus. Eile õhtul enne kaheksat võis vanalt sillalt mere poole vaadates näha suurepärast vaatepilti - punane päikeseloojangu kuma kõrvuti ulmeliselt ahta, väga madalal rippuva kuusirbiga.
Tagasi joostes oli kuu juba kadunud. Siis võis nautida uut kaunist vaadet - neoonreklaamid peegeldumas siledal jõeveel. Muidu on kallas kottpime, valgusreostuse üle küll enam kurta ei saa.

2 comments:

  1. Mina natuke pelgan pimedas joosta, eriti vana maasinatehase juures. Pisargaas on igaks juhuks kaasas..

    ReplyDelete